Stella Terna
Vanasti ütlesin, et olen isehakanud poeet, kuni keegi kord lausus, et poeet ei saagi olla midagi muud kui isehakanud. Ja just nii minust poeet saigi — lihtsalt hakkasin. Peamiselt sellepärast, et teisiti ei saanud.
Üldiselt on mul elus kombeks olnud asjadega pihta hakata enne, kui ma päris täpselt tean, mida teen. Olen olnud juuksur, ettevõtja, koolitaja, korraldanud sündmusi ja kirjutanud raamatu. Mulle on omane millestki vaimustuda ja siis pea ees sisse hüpata, eriti kui see miski võimaldab mul luua, katsetada või süveneda mõnda valdkonda, millest ma veel suurt midagi ei tea.
Mõnikord jõuab vaimustus enne kohale kui kaine mõistus, aga see viimane on alati hiljem kohanenud.
KAHE KEELE VAHEL
Olin seitsmeaastane, kui kolisime perega Soome. Seal möödus kogu minu koolitee ja soome keelest sai mulle teine emakeel. Eesti jäi aga alati minu kodumaaks ning mäletan, kui kangesti mind ärritas, kui keegi mind soomlaseks pidas. Parandasin neid esimesel võimalusel ja rääkisin kõigile, kuidas mina olen Soomes pikal reisil.
Usun, et välismaal elamise kogemus süvendas armastust oma keele ja juurte vastu. Mulle meeldis juba lapsena kirjutada ning tänaseks on keelest saanud minu loomingu kõige olulisem tööriist. Vahel mõtisklen selle üle, et tüdrukust, kes Soomes oma eestlust nii kiivalt kaitses, sai lõpuks eestikeelsete luuletuste autor.
Minu leidlikku ja lahenduskeskset loomust iseloomustab hästi üks seik kooliajast. Viiendas klassis ei tahtnud ma talvel vahetundides õues külmetada, nii et pakkusin klassijuhatajale välja kokkuleppe: kui korrastan tema laua ja pesen ära ta AC/DC tassi, võin vahetunniks klassi jääda. Diil läks läbi. Ilmselt oli minus juba siis rohkem huvi mugavate lahenduste kui tarbetu kannatamise vastu.
"Olen lapsest saadik tundnud, et tahan teha siin elus midagi suurt. Mul on olnud palju öelda."
ÜHEST AMETIST TEISE
Minu ettevõtlusteekond algas juuksurina. Mulle on alati meeldinud ilu luua ja kätega midagi päriselt valmis teha. Küllap on selles oma osa ka emal, kes on florist. Töötasin juuksurina mitu aastat, kuni ühel hetkel tekkis soov mööda Euroopat reisida. Juuksuritooliga oli seda üsna keeruline ühildada, nii et tuli midagi muud välja mõelda.
Olin juba mõnda aega huvitunud sotsiaalmeediast ja turundusest ning otsustasin selles valdkonnas kätt proovida. Leidsin endale esimesed kliendid ja sain hakata töötama asukohast sõltumata.
NAISLOOJAD
Hiljem jõudsin ka teiste ettevõtjate koolitamiseni ning koos oma hea sõbranna Anetega lõime Naisloojad. Tahtsime tuua kokku sarnaste huvide ja väärtustega naisi ning luua kogukonna maailmas, kus elu on muutunud üha individualistlikumaks ja üksildasemaks. Korraldasime ühiseid kohtumisi ja sündmusi nii Eestis kui ka kaugemal — näiteks viis üks meie naistele korraldatud reisidest meid Horvaatiasse, kust pärineb ka kõrvalolev foto.
„Mulle tundub, et üks huvitavamaid asju, mida inimene saab teha, on avastada, et ta ei pruugigi olla see, kelleks ta end seni pidanud on.“
NÄHTAVA JA NÄHTAMATU VAHEL
Mind on alati paelunud see, kui vähe me tegelikult iseendast teame. Meile meeldib mõelda, et oleme oma otsustes ratsionaalsed ja tunneme iseennast hästi, aga siis piisab ühest inimesest, ühest lausest või ootamatust olukorrast, et meis ärkaks midagi, mille olemasolust meil aimugi polnud.
Olen aastaid uurinud inimese psüühikat, suhteid ja alateadvust nii raamatute, teraapia kui ka isiklike kogemuste kaudu. Mind huvitab eriti see, kuidas meie varasemad kogemused kujundavad seda, mida peame armastuseks, mida kardame kaotada ja milliseid lugusid iseendale jutustame. Näiteks olen viimasel ajal palju mõelnud sellele, kas armastus on üldse midagi, mida teine inimene saab meile anda. Või on teine inimene hoopis keegi, kes tuletab meile meelde armastust, mis meis juba olemas on?
Mind tõmbavad ühtviisi nii psühholoogia kui ka filosoofia, teoloogia ja metafüüsika. Mulle meeldib uurida erinevaid käsitlusi, lasta neil omavahel põrkuda ja vahel ka oma senistes veendumustes kahelda. Luule on minu jaoks üks põnevamaid viise seda kõike teha. See annab mulle vabaduse kõva häälega mõelda, ausalt arutleda ja mõtteid lõpuni mõtlemata välja öelda. Eriti kilkan õnnest, kui avastan, et küsimus oli hoopis tükis põnevam kui vastus!
Ideid on mul enamasti rohkem kui aega nende elluviimiseks. Mõned jõuavad raamatukaante vahele, mõned lavale, mõned jäävad esialgu telefonimärkmetesse. Ja on vägagi täenäoline, et varsti jälle tegelen millegagi, millest mul täna pole aimugi. JA SEE ON JU NII PÕNEV!"
MINU RAAMAT
Aitäh, et lugesid minu lugu! Kui sind kõnetas ja soovid teada, kuidas sündis minu debüütluuleraamat "Vabavoolu veele", siis loe raamatu lugu siit!